12. novembril 1993. aastal astus Colorados, Denveri McNichols Sports Arenal kaheksanurksesse puuri kõhn, traditsioonilist valget kimonot ehk gi’d kandev noormees. Tema nimi oli Royce Gracie. Tol õhtul ei võitnud ta lihtsalt üht turniiri, vaid purustas aastakümneid püsinud illusioonid võitluskunstidest, tõestades kogu maailmale, et reaalne kahevõitlus näeb välja hoopis teistsugune, kui Hollywoodi filmides nähtu. See sündmus pani aluse kaasaegsele vabavõitlusele (MMA) ning muutis igaveseks viisi, kuidas me mõistame enesekaitset ja võitlussporti.
Kaheksanurga sünd: UFC 1 ja reegliteta võitluse ajastu
Esimene Ultimate Fighting Championship (UFC 1) loodi eesmärgiga vastata ühele igivanale küsimusele: milline võitluskunst on tegelikus olukorras kõige efektiivsem? Turniiri kaasloojad, ärimees Art Davie ja Royce’i vanem vend Rorion Gracie, panid kokku kaheksa mehe ühepäevase väljalangemisturniiri, mis erines drastiliselt kõigest varasemast.
Selleks, et simuleerida reaalset tänavavõitlust, puudusid turniiril kaalukategooriad ja ajapiirangud. Kohtunikud ei jaganud punkte – matš võis lõppeda ainult nokaudi, vastase alistumise või nurgameeskonna poolt rätiku viskamisega. Kuigi sündmust reklaamiti kui “reegliteta” võitlust, olid tegelikult keelatud hammustamine ja silmade ründamine, mille rikkumise eest nähti ette rahaline trahv. Selles toore ja tundmatu formaadiga keskkonnas astusid üles poksijad, kikkpoksijad, sumomaadlejad ja teiste stiilide esindajad, olles veendunud oma meetodite paremuses.
Miks just Royce? Gracie perekonna kaval strateegia
Üks levinumaid väärarusaamu on see, et Royce Gracie oli 1993. aastal oma perekonna parim ja tugevaim võitleja. Tegelikkuses peeti Gracie perekonna ja Brasiilia jiu-jitsu (BJJ) kogukonna siseselt toona vaieldamatult parimaks Royce’i vanemat venda Rickson Graciet, kes oli füüsiliselt äärmiselt võimas ja atleetlik.
Rorion Gracie valis turniirile aga meelega kõhnema, vaid ligikaudu 79 kilogrammi kaaluva ja vähem atleetliku välimusega Royce’i. See oli geniaalne turunduslik ja filosoofiline lüke. Kui tunduvalt suurem ja lihaselisem Rickson oleks turniiri võitnud, võinuks publik arvata, et edu tõi tema füüsiline üleolek. Royce’i ülesanne oli aga demonstreerida, et BJJ tehnika, kangiõpetus ja positsiooniline kontroll suudavad seljatada toore jõu ja suuruse, olenemata vastase füüsilistest eeldustest.
Brasiilia jiu-jitsu: Kuidas tehnika seljatas toore jõu
UFC 1 paljastas halastamatult traditsiooniliste püstivõitluskunstide, nagu poks ja karate, suurima nõrkuse: absoluutse oskamatuse võidelda maas. Tol ajal uskus enamik võitlusspordi fänne, et matšid võidetakse ja kaotatakse jalgel seistes, vahetades lööke.
Royce Gracie strateegia põhines hoopis teistel alustel. Tema eesmärk oli vältida vastase löögiulatuses olemist, sulgeda kiiresti distants, viia vastane maha (takedown) ja saavutada maas positsiooniline domineerimine. BJJ kontseptsioon toetub kangiõpetusele (leverage) – vastase jõu ja liikumise kasutamisele tema enda vastu. Rakendades liigeselukke või kägistusi, suudab väiksem inimene tekitada olukorra, kus suurem vastane peab vigastuse või teadvusekaotuse vältimiseks alistuma. See lähenemine oli 1993. aastal enamikule vaatajatele ja isegi teistele turniiril osalejatele täiesti tundmatu.
Ajalooline teekond võiduni: Kolm vastast, üks õhtu
Oma ajaloolisel teekonnal esimese UFC turniiri võiduni alistas Royce Gracie ühe õhtu jooksul kolm väga erineva taustaga vastast, kulutades selleks kokku vähem kui viis minutit aktiivset võitlusaega.
| Ring | Vastane ja stiil | Matši käik ja tulemus |
|---|---|---|
| Veerandfinaal | Art Jimmerson (Poks) | Jimmerson astus puuri ühe poksikindaga. Gracie viis ta kiiresti maha ja saavutas mount-positsiooni (istus vastase rinnal). Maas abitust tundnud Jimmerson alistus hirmust enne, kui Gracie jõudis selget lukku rakendada. |
| Poolfinaal | Ken Shamrock (Shoot wrestling) | Füüsiliselt võimas Shamrock pakkus turniiri kõige tehnilisema vastasseisu. Maasvõitluses suutis Gracie rünnata Shamrocki seljast ja vormistas võidu tagantkägistusega (rear-naked choke), kasutades oma gi kraed kägistuse tugevdamiseks. |
| Finaal | Gerard Gordeau (Savate) | Hollandi kikkpoksi meister oli varasemates ringides näidanud ohtlikku löögijõudu. Gracie vältis lööke, viis Gordeau maha ja lõpetas matši taas tagantkägistusega, kroonides end esimeseks UFC meistriks. |
Levinud müüdid ja tegelikkus esimeste turniiride kohta
Aastakümnete jooksul on UFC algusaegade ümber tekkinud mitmeid legende, mis vajavad ajaloolise tõe huvides korrigeerimist.
- Müüt: UFC 1 oli täielik reegliteta veresaun.
Tegelikkus: Kuigi reeglistik oli minimaalne, olid silmade ründamine ja hammustamine ametlikult keelatud. Samuti viibis puuris kohtunik (Joao Alberto Barreto), kellel oli õigus matš peatada, kuigi algselt eeldati, et võitlejad annavad ise alla. - Müüt: Royce Gracie leiutas Brasiilia jiu-jitsu.
Tegelikkus: BJJ arendasid välja tema isa Hélio Gracie ja onu Carlos Gracie, kes kohandasid Jaapani judot ja jiu-jitsut, et muuta see sobivaks väiksema kehaehitusega inimestele. Royce oli lihtsalt selle stiili edukaim ja tuntuim varajane saadik globaalsel areenil.
Pärand, mis kestab: Kuidas UFC 1 muutis võitluskunste igaveseks
Royce Gracie esitus UFC 1 turniiril ei olnud lihtsalt spordisündmus; see oli paradigma muutus. Pärast seda novembriõhtut ei saanud ükski võitluskunstnik enam väita, et tema stiil on täiuslik, kui ta ei osanud end kaitsta maasvõitluses. See arusaam sundis erinevate distsipliinide esindajaid hakkama õppima ristsugutatud tehnikaid (cross-training), mis viis lõpuks kaasaegse segavõitluskunsti ehk MMA tekkeni.
Aja jooksul arenes UFC algsest vaatemängust rangelt reguleeritud spordialaks, võttes kasutusele kaalukategooriad, ajapiirangud ja ühtsed reeglid (Unified Rules of Mixed Martial Arts). Kuid spordiala vundament laoti just sel esimesel turniiril. Tunnustusena tema hindamatu panuse eest spordiala arengusse, valiti Royce Gracie 2003. aastal koos oma kunagise rivaali Ken Shamrockiga esimeste võitlejatena UFC Kuulsuste Halli (UFC Hall of Fame). Tema pärand elab edasi igas tänapäeva MMA-võitlejas, kelle treeningrutiini lahutamatuks osaks on saanud Brasiilia jiu-jitsu.
