Vabavõitluse (MMA) ajaloos on palju meistreid, kes on fänne lummanud oma hävitava nokaudijõu, alistamatu maadluse või karismaatilise iseloomuga. Kuid kui spordieksperdid, analüütikud ja kaasvõitlejad arutlevad selle üle, kes on tehniliselt kõige terviklikum ja mitmekülgsem võitleja, kes kunagi oktagoni astunud, taandub vestlus sageli ühele nimele: Demetrious “Mighty Mouse” Johnson. Tema pärand ei põhine pelgalt võitudel, vaid viisil, kuidas ta sidus erinevad võitluskunstid üheks sujuvaks, peaaegu veatuks süsteemiks.
Johnsoni karjäär on otsekui õpikunäide sellest, milline peaks välja nägema ideaalne vabavõitleja. Tema teekond esimesest UFC kärbeskaalu meistrist kuni ONE Championshipi tippu vallutamiseni on lugu erakordsest kohanemisvõimest, kõrgest võitlusintelligentsist (fight IQ) ja tehnilisest evolutsioonist, mis muutis arusaama sellest, mis on kaasaegses vabavõitluses võimalik.
Esimene ja suurim: UFC kärbeskaalu valitseja
Kui Ultimate Fighting Championship (UFC) 2012. aastal kärbeskaalu (kuni 125 naela ehk 56,7 kg) divisjoni lõi, vajas see uut tüüpi tähte – kedagi, kes suudaks demonstreerida kergemate kaaluklasside kiirust ja tehnilist sügavust. Demetrious Johnsonist sai selle divisjoni esimene meister, kui ta alistas turniiri finaalis Joseph Benavidezi. See võit tähistas ajaloolise valitsemisaja algust.
Johnson ei jäänud lihtsalt meistriks; ta monopoliseeris divisjoni aastateks. Ta püstitas UFC rekordi, kaitstes oma meistritiitlit edukalt 11 korda järjest. Selle saavutusega ületas ta legendaarsele Anderson Silvale kuulunud varasema rekordi (10 tiitlikaitsmist). UFC ametliku statistika kohaselt eristus Johnson erakordselt kõrge tabamustäpsuse ja mahaviimiste kaitse poolest. Ta oli üks väheseid võitlejaid, kes suutis täielikult domineerida nii püstivõitluses, maadluses kui ka matil alistusvõtteid otsides.
Tehniline täiuslikkus ja võitlusintelligents
Paljud meistrid toetuvad ühele domineerivale tugevusele, olgu selleks siis eliittasemel maadlusbaas või ühe löögi nokaudijõud. Johnsoni suurimaks relvaks oli aga tema võitlusintelligents ja võime siduda poks, muay thai, vabamaadlus ja brasiilia jiu-jitsu (BJJ) üheks tervikuks. Tema pikaajaline koostöö treener Matt Humega AMC Pankrationis võimaldas tal välja töötada stiili, kus puudusid selged piirid erinevate distsipliinide vahel.
Johnsoni tehnikat iseloomustas suutlikkus matši käigus pidevalt vahetada võitlusdistantse ja -stantse. Ta võis alustada rünnakut paremakäelise poksijana, vahetada liikumise pealt vasakukäelise (southpaw) asendisse, sooritada jalalöögi ning lõpetada kombinatsiooni sujuva mahaviimisega. See rütmimuutuste ja ettearvamatuse süsteem tegi vastastele tema mänguplaani lugemise ja ennetamise peaaegu võimatuks.
Kohanemisvõime ja meistriklass kordusmatšides
Tõelise meistri tunnus on võime õppida nii enda kui ka vastaste vigadest. Johnsoni tehnilist üleolekut näitas kõige paremini tema esitus kordusmatšides. Kui esimesed kohtumised Joseph Benavidezi ja John Dodsoniga olid suhteliselt tasavägised ja nõudsid pingutust, siis teistkordsel kohtumisel suutis Johnson vastased täielikult dekonstrueerida.
Ta analüüsis vastaste harjumusi, kohandas oma strateegiat ja neutraliseeris nende tugevused. Benavidezi, keda peeti divisjoni teiseks parimaks võitlejaks, nokauteeris ta kordusmatšis juba esimeses raundis. See võime vastase mänguplaan alla laadida ja reaalajas lahendusi leida on üks peamisi põhjuseid, miks treenerid peavad teda ajaloo kõige intelligentsemaks võitlejaks.
“Mighty Wiz Bar”: Ajaloo kõige tehnilisem alistus
Kui rääkida Johnsoni tehnilisest pagasist, ei saa üle ega ümber 2017. aastal toimunud matšist Ray Borgi vastu (UFC 216). Selles kohtumises sooritas Johnson liigutuse, mis on läinud ajalukku kui üks kõige nõudlikumaid ja vaatemängulisemaid alistusi MMA ajaloos – manöövri, mis sai hiljem nimeks “Mighty Wiz Bar”.
Johnson haaras Borgi seljatagant kinni, tõstis ta supleksiga õhku, kuid selle asemel, et lihtsalt vastasega matti rammida, lasi ta õhus haardest lahti, püüdis Borgi vasaku käe kinni ja lukustas käeluku (armbar) juba enne, kui nad matile maandusid. Selline tehnika nõuab täiuslikku ajastust, kehakontrolli ja ruumitaju. See polnud õnnelik juhus, vaid treeningsaalis tuhandeid kordi lihvitud mehhaanika, mis demonstreeris Johnsoni arusaama kangiõpetusest ja positsioonilisest eelisest.
Levinud müütide murdmine: Kas divisjon oli tõesti nõrk?
Vaatamata oma saavutustele pidi Johnson karjääri jooksul silmitsi seisma mitmete kriitikute loodud müütidega. Kaks kõige levinumat väärarusaama puudutasid tema matšide meelelahutuslikkust ja vastaste taset.
- Müüt 1: Matšid olid igavad ja draamata. Kriitika tema stiili osas tulenes sageli sellest, et tema domineerimine oli absoluutne. Vabavõitluses tekib “draama” tavaliselt siis, kui mõlemad võitlejad teevad vigu ja matš on tasavägine. Johnson neutraliseeris vastaste rünnakud nii efektiivselt, et eemaldas matšist pinge. Ometi lõppesid tema 11-st tiitlikaitsmisest paljud muljetavaldavate alistuste või nokautidega, näidates, et ta otsis alati võimalust matš enneaegselt lõpetada.
- Müüt 2: Kärbeskaalu divisjon oli nõrk. See on illusioon, mille lõi Johnsoni enda oskuste vahe ülejäänud maailma paremikuga. Ta võitis oma ajastu absoluutseid tippe, sealhulgas olümpiavõitjast maadlejat Henry Cejudot, keda ta esimeses kohtumises (UFC 197) domineeris muay thai klintšis ja põlvelöökidega kehasse, lõpetades matši tehnilise nokaudiga. Samuti alistas ta Jaapani superstaari Kyoji Horiguchi. Need mehed olid tehniliselt maailma tipus, kuid Johnson muutis nad lihtsalt tavalisteks.
Pärandi kindlustamine ONE Championshipis
Pärast ajaloolist karjääri UFC-s siirdus Johnson 2018. aastal Aasia suurimasse võitlusspordiorganisatsiooni ONE Championship. See üleminek esitas uusi väljakutseid: ONE’i kärbeskaalu limiit on 135 naela (61,2 kg), mis tähendas, et Johnson pidi võitlema füüsiliselt suuremate vastastega, ja seda osaliselt erinevate reeglite (näiteks on lubatud põlvelöögid maas oleva vastase pähe) tingimustes.
Kuid “Mighty Mouse” tõestas taas oma kohanemisvõimet. Ta võitis 2019. aastal ONE Championshipi kärbeskaalu Grand Prix’ turniiri, alistades kolm tugevat vastast. Hiljem krooniti ta ka organisatsiooni maailmameistriks, makstes kätte oma karjääri ühele vähesele kaotusele Adriano Moraesi vastu. Edu Aasias kinnitas, et Johnsoni tehniline süsteem töötab sõltumata geograafiast, reeglistikust või vastaste suurusest.
Kuidas “Mighty Mouse” defineeris täiusliku vabavõitleja
Demetrious Johnsoni pärand ei seisne ainult purustatud rekordites või võidetud kuldvöödes. Tema suurim panus spordialasse on tehnilise lati tõstmine. Enne teda räägiti MMA-s sageli “hästi ümaratest” (well-rounded) võitlejatest, kes oskasid natuke kõike. Johnson aga ei osanud kõike natuke – ta oli igas elemendis eliittasemel ja suutis need elemendid siduda viisil, mida varem polnud nähtud.
Tulevased põlvkonnad võitlejaid ja treenereid uurivad tema matše veel aastakümneid, et mõista distantsi haldamist, klintšivõitlust ja üleminekuid püstivõitlusest maadlusesse. Demetrious Johnson ei olnud lihtsalt oma ajastu parim kärbeskaallane; ta oli ja on paljude silmis täiusliku vabavõitleja elav prototüüp.
