Merab Dvalishvili: Gruusia uhkus

Merab Dvalishvili sündis 10. jaanuaril 1991 Thbilisisis, Gruusias. Tema vanemad on Amiran ja Liana Dvalishvili. Juba lapsena, 1,68 meetri pikkuseks sirgudes hakkas ta treenima traditsioonilist Gruusia maadlust (qartuli chidaoba ja khridoli), sambo ja judo’t enesekaitseks. 21-aastaselt kolis ta Ameerika Ühendriikidesse, et jätkata oma karjääri MMA võitlejana. Seal hakkas ta treenima Ray Longo ja Matt Serra käe all. 

Dvalishvili alustas oma professionaalset MMA karjääri 2014. aastal. Tema karjääri algus oli ebaõnnestunud, kuna ta kaotas oma esimese profimatši Ring of Combat 47-l. Seejärel võitis ta aga mitu matši järjest, mis teenis talle lepingu UFC-ga 2017. aastal. Enne UFC-ga liitumist pidi Dvalishvili aga ületama mitmeid takistusi, sealhulgas sponsorite puudumise ja vajaduse töötada seitse aastat rasketel ehitustöödel, samal ajal treenides oma võitluste jaoks.

Dvalishvili on tuntud oma erakordse vastupidavuse ja lihaste vastupidavuse poolest. See võimaldab tal võistelda kõrge tempoga ja sooritada suure hulga mahavõtmisi kogu matši vältel, ilma et see mõjutaks tema kiirust, tehnikat või üldist käitumist. Dvalishvili hoiab UFC ajaloo rekordit enim sooritatud mahavõtmiste arvu poolest – 92 mahavõtmist tema karjääri jooksul.

Tema mitmekülgne taust erinevates võitluskunstides annab talle UFC-s eelise. Tema võime sooritada erinevaid võitlusstiile võimaldab tal oma liigutusi ideaalselt ajastada, mis omakorda võimaldab tal vastaseid kergesti manööverdada. Dvalishvili ideaalselt ajastatud liigutused võimaldavad tal ka tehnikaid puuri lähedal sooritada, mida enamik võitlejaid püüab vältida. Ta ühendab parema käe juhtpositsiooni komistuslöögiga, mis on veel üks liigutus, mis annab talle eelise teiste võitlejate ees.

Dvalishvili kasutab sageli rünnakuid klinšis, lüües vastaste reitele põlvi vastu puuriseina või lühikesi lööke üleminekutel. Avatud ruumis ähvardab ta sageli pöörlevate rünnakutega, näiteks pöörleva tagasilöögiga või tagasilöögiga, kasutades samal ajal oma mahavõtmiste püsivat ohtu, et vastasele lööke maandada. Just see järjekindel surve ja mahavõtmistele orienteeritud stiil on olnud tema edu võtmeks bantamkaalu divisjonis. See ainulaadne lähenemine on võimaldanud tal alistada vastaseid, kellel on erinevad võitlusstiilid, alates löökpüüdjatest kuni maadlejateni.

Alates 2024. aasta matšist Henry Cejudo vastu on Dvalishvili tuntud ka oma show’tamise poolest võitluste ajal. Mõned näited sellest on vestlus Mark Zuckerbergi’ga Cejudo’ga maadeldes, Sean O’Malley’le pea peale suudlemine raundi lõpus ja Umar Nurmagomedovi narrimine pärast edukat mahavõtmist nende võitluse lõpus. See näitab tema enesekindluse kasvu ja võimet vastaseid psühholoogiliselt mõjutada.

Dvalishvili võitlusstiil on tema karjääri jooksul märkimisväärselt arenenud. Algselt keskendus ta peamiselt maadlusele ja mahavõtmistele, kuid aja jooksul on ta lisanud oma arsenali ka löögitehnikaid ja show’tamist. See mitmekülgsus teeb temast ohtliku vastase igaühele bantamkaalu divisjonis.

Sean O’Malley

Septembris 2024 võitis Dvalishvili Sean O’Malley UFC bantamkaalu meistrivõistluste tiitli ühehäälse otsusega Riyadh Season Noche UFC: O’Malley v Dvalishvili-l. See oli Dvalishvili karjääri tipphetk, mis tegi temast teise Gruusia päritolu UFC meistri, järgnedes samal aastal oma sulgkaalu tiitli võitnud Ilia Topuriale.

Umar Nurmagomedov

Jaanuaris 2025 kaitses Dvalishvili oma tiitlit võitluses alistamatu Umar Nurmagomedovi vastu UFC 311-l. See oli raske võitlus, kus Dvalishvili näitas oma vastupidavust ja võitlusvaimu. Ta võitis matši ühehäälse otsusega ja purustas samal ajal Georges St-Pierre’i rekordi enim sooritatud mahavõtmiste arvu poolest UFC ajaloos. Võit Nurmagomedovi üle oli märkimisväärne ka seetõttu, et see seadis kahtluse alla Dagestani maadlejate domineerimise UFC-s. Dvalishvili näitas, et ka teiste maadluskoolide esindajad suudavad tipptasemel võistelda ja võita. Kahjuks oli Dvalishvili selle matši ajaks eelnevalt vigastada saanud jalga ning selga, kuid see ei takistanud tal võitu saavutamast.

Dvalishvili on saavutanud UFC-s märkimisväärset edu. Ta on praegune UFC bantamkaalu meister, kellel on üks edukas tiitlikaitse. Ta on teine Gruusia päritolu meister UFC ajaloos. Lisaks on ta pälvinud “Performance of the Night” auhinna oma võidu eest Marlon Moraesi üle ja “Fight of the Night” auhinna oma võitluste eest Ricky Simóni ja Umar Nurmagomedovi vastu.

Dvalishvilil on 19 võitu ja 4 kaotust MMA-s. Ta on võitnud enamiku oma matše otsusega (15), mõned nokaudiga (3) ja ühe alistusega. Ta on kaotanud Darren Mimale, Ricky Bandejasele, Frankie Saenzile ja Ricky Simonile.

Dvalishvili hoiab UFC bantamkaalu divisjoni ajaloo rekordit enim ühehäälsete otsustega võitude arvu poolest (11) ja pikima võiduseeria arvu poolest (12). Tal on ka UFC ajaloo teine ​​kõrgeim otsustega võitude protsent (11 otsusega võitu / 12 võitu: 91,7%). Lisaks on tal UFC bantamkaalu divisjoni ajaloo rekord enim otsustega võitude arvu poolest (11) ja ta jagab koos Rafael dos Anjosi ja Belal Muhammadiga UFC ajaloo rekordit enim ühehäälsete otsustega võitude arvu poolest (11).

Dvalishvili järgmine vastane pole veel kindel, kuid tal on mitu võimalust. Ta võib võidelda teiste tippvõitlejatega nagu Deiveson Figueiredo, Marlon Vera ja Song Yadong. Samuti on võimalikud matšid Sean O’Malley ja Petr Yaniga, kellele ta on varem võitnud. Lisaks on mainitud ka võimalikku matši Alexandre Pantojaga.

Dvalishvili on inspireeriv näide sportlasest, kes on oma raske töö ja pühendumusega saavutanud tipptaseme. Tema lugu on eriti huvitav eestimaalastele, kuna ta on pärit väikesest riigist ja on suutnud saavutada edu maailma suurimal MMA laval. Dvalishvili on eeskujuks kõigile, kes unistavad suurtest asjadest ja on valmis nende nimel pingutama.

Merab “The Machine” Dvalishvili on tõusnud tagasihoidlikust algusest Gruusias UFC bantamkaalu divisjoni tippu. Tema teekond on täis rasket tööd, pühendumust ja vastupidavust. Alates ehitustöödel töötamisest kuni UFC meistritiitli võitmiseni on Dvalishvili näidanud, et kõik on võimalik, kui on olemas tahtejõud ja sihikindlus. Tema ainulaadne võitlusstiil, mis põhineb vastupidavusel ja mahavõtmistel, on teinud temast ohtliku vastase igaühele divisjonis. Dvalishvili on inspiratsiooniallikas noortele sportlastele üle maailma, eriti väikestest riikidest pärit sportlastele, kes unistavad suurtest saavutustest. Tema tulevik UFC-s on helge ja täis põnevust. Võimalikud matšid teiste tippvõitlejatega, sealhulgas kordusmatšid O’Malley ja Yaniga, pakuvad fännidele kindlasti suurepäraseid elamusi.